Reisi idee sai alguse eelmisel aastal kui Monika sealt tagasi tuli ning rääkis kui äge loodus seal ikka on.
Nii saigi otsus vastu võetud, et järgmisel aastal tuleb ise ka oma silmaga (ja jalgadega) need mäed üle vaadata.
Monika oli ka kohe nõus liituma, seega reisiseltskond kujunes kolmeliikmeliseks.
Enne reisi algust panime enamvähem paika plaani, et kuhu minna ja mida teha. Suuremalt jaolt sai see ka täide viidud.
28.06.2018 - Päev enne reisi algust.
Õhtu enne Eestist ärasõitu sai Avensise peale asjad ära pakitud. Kõik vajalik sai kenasti ära mahutatud.
29.06.2018 - Päev 1
Reisipäeva hommikul läksime me mõlemad Mariiga veel tööle.
Puhkus sai alata siis kui Monika lõunaks Tartusse tuli ja suuna Tallinnasse Stockholmi laeva peale võtsime.
Sadamas ootas meid Tallinki Victoria I. Ilm oli parajalt tuuline ning prognoosid näitasid Läänemerel päris kõva tuult.
Monika võttis juba peoga merehaiguse vastaseid tablette. Õnneks ei olnudki hullu midagi ning keegi merehaigeks ei jäänud.
Vaatasime laeva showprogrammi ära ja suundusime magama.
30.06.2018 - Päev 2
Hommik algas Rootsis kena päikeselise ilmaga, temperatuur oli jahedapoolne nagu Eestiski.
Alustasime sõitu Norra suunas. Algus oli suht vaevaline kuna sadama territooriumilt välja jõudmine võttis ca tund aega sellest hetkest kui laev sadama jõudis (kell 10.15)
Päeva eesmärk oli jõuda Gaustatoppeni mäe juurde kämpingusse (Rjukan hytte- og Caravanpark AS). See tähendas ~680km ja 8+ tundi puhast sõitu.
Eeldasin, et koos pausidega võib see kujuneda 10 tunni pikkuseks.
Nagu arvata oli siis, mida Oslost edasi seda rohkem silmailu loodus pakkus.
Kämping asus väga ilusa koha peal all orus kus mõlemal pool kaljuseinad koos oma koskede ja kohiseva mägijõega. Maasikaks suurepärane vaade homsele meie esimesele katsumusele Gaustatoppeni mäele.
Kell oli juba palju ning ronisime ära magama, et hommikul varakult alustada oma esimese mäkke ronimisega Gaustatoppeni mäe otsa.
Wikipedia info Gaustatoppeni kohta: https://en.wikipedia.org/wiki/Gaustatoppen
01.07.2018 - Päev 3
Öösel tuli telkimiskohas kõva kaste maha ja niiskus ronis ka telki. Monikal odavam magamiskott ja tal hakkas öösel päris jahe ning hommikul ärgates oli ta suure riidehunniku all.
Telgi väliskile oli nii väljast kui ka seest täiesti märg. Päikesekiired jõudsid kämpinguplatsile mäenuki tagant alles kella 9 paiku, siis sai hakata telki kuivatama. Sõime hommikusöögiks eilse õhtu makaronijääke.
Marii soovis kohvi ja soojendasin siis sigaretisüütajast voolu saava spiraaliga vett.
Kõhud täis ja asjad kokku pakitud, olime valmis liikuma mäe poole. Istusime autosse ja ei käivitu!
Veekeetmine oli auto aku tähjaks tõmmanud. Tuli leida viis kuidas auto käima saada. Uurisime kõrvaltelkijate käest kas neil krokodille oleks, aga ei olnud.
Läksime siis kämpingu administraatori jutule ja tal õnneks oli olemas käivitusaparaat.
Ülesse hakkasime ronima 10:15. Ilm oli superilus ja tuul praktiliselt olematu. Sai riietatud lühikeste riietega ning igaks juhuks dressikas kaasa seljakotti ning loomulikult vesi ja võileivad-snäkid.
Matkaraja pikkus Gaustabaneni parklast Gaustatoppeni turisthytte vaateplatvormini 3,1km. Selleks et mäetipp vallutada tuli mööda mäeharja ronida veel ~800m jagu. Sellest saime teada alles siis kui olime ülesse platvormile jõudnud.
Alguses mõtlesime, et see ongi kõige kõrgem koht. Igatahes kui olime mõned minutid parklast mäkke kõndinud, oli kõigil keel juba vesti peal ja jalad valusad ning tundus, et see ülesse ronimine tuleb paras piin.
Sõime ja jõime ning nautisime vaadet.
Jätkasime oma ronimist mööda mäeharja.
Taevas oli täiesti selge ning seetõttu oli vaade ümbritsevale suurepärane.
 |
| Lumesõda keset suve. |
Kõige parema ülevaate saab videokokkuvõttest Gaustatoppenil käigust:
Kell näitas parklas 14:50, seega matka algusest oli möödunud 4 tundi ja 35 minutit. Nüüd võtsime suuna Odda poole kuhu oli sõita 200km (~3,5h puhas sõiduaeg). Võtsime rahulikult ning tegime peatusi kui tee peale jäid ilusama vaatega kohti.
 |
| Vaade majatagusest hoovist. |
Esimese päeva Oddas võtsime vabalt - käisime Odda linnas natuke ringi vaatamas ja veetsime niisama aega ning püüdsime natuke ka kala maja all järvest.
 |
| Odda |
03.07.2018 - Päev 5
Äratus oli varajane kuna juba 6 ajal hommikul sõitsime me oma ajutisest kodust välja Trolltunga retke alguspunkti. Argo viis meid oma autoga ära, et me ei peaks seal parkimistasu maksma. Trolltungale tuli meiega kaasa ka Argo ja Pille tütar Kristin.
Trolltungale rännakut alustasime 6:30 hommikul. Alustuseks tuli kõndida ~3,5km mööda autotee serpentiini mäkke ülesse. Edasi kulges tee mööda matkaradasid. Sellel aastal on ilmad olnud siin piirkonnas väga soojad ja kuivad, seetõttu oli matkarada hästi läbitav.
Märjemal ajal oleks tegu, et tavaliste jooksutossudega kuiva jalaga matk läbitud saaks. Lund oli ka säilinud ainult mõne varjulisema koha peal.
----jätkata päeva kirjeldusega.
04.07.2018 - Päev 6
Hommikul ärkasime hiljem kuna Trolltunga retk oli vaja välja puhata. Jalad ja enesetunne olid hommikul isegi täitsa okeid seega otsustasime, et läheme käime täna ikkagi Bergenis akvaariumis ära.
Autosõit Oddast Bergenisse võttis omajagu aega kuna tee peal oli ühe kitsama lõigu peal suur ummik ning pidime seal ootama üle poole tunni. Tee peale jäi lugematu arv tunneleid. Neid on siin Norras väga palju.
Bergeni endaga väga tutvuda ei olnud aega. Niipaju nägime kui autoaknast paistis. Sadama äärne vanalinn nägi päris põnev välja mida tulevikus võiks veel eraldi vaatama minna. Bergeni Akvaarium oli kindlasti seda pikka sõitu väärt.
Pingviinid oli hästi ägedad ja merilõvide etteaste oli lõbus. suuri akvaariume erinevate kaladega oli väga põnevad vaadata. Tagasiteel käisime Vossi linna juures ühes teeäärses järves Monikaga ka ujumas. Ilm oli tõeliselt kuum (~30 kraadi).
Vesi aga oli parajal karastav (max 16 kraadi) ning väga vette ei kutsunud, aga ära sai käidud. Õhtuks jõudsime Oddasse tagasi, et vaadata jalgpalli MM-i.
05.07.2018 - Päev 7
Täna oli meil vaba päev ning otsustasime minna fjordist kala püüdma. Oddast teiselpool mäge on suurem fjord ning seal pidi olema üks hea kai pealt püüdmise koht. Hommik oli Oddas jälle mõnusalt soe ja päikeseline. Pakkisime ka ujumis ja päevitamise asjad kaasa.
Teiselepoole mäge Oddast viis 11km pikkune tunnel. Üllatus oli suur kui tunnelist väljudes oli ilm hoopis teistsugune kui tunneli alguses - siin oli taevas vastu maad ja sadas vihma ning kraade kõigest 14. Meil kõigil ainult lühikesed riided ja sellise ilmaga polnud seal midagi teha.
Suundusime siis tagasi ja riietusime vastavalt oludele. Lõpuks saime ka kala püüdma kuid selle paari tunniga mis me seal püüdsime me ühtegi kala kätte ei saanud. Marii sai koos vetikatega ainult ühe pisikese meritähe. Seal lähedal tuli ka üks jõgi fjordi sisse ning seal nägin landi järgi ujumas ühte ilusat suurt forelli või lõhet (~3kg võis küll olla).
Kuna kala ei võtnud siis läksime ära "koju" tagasi ning õhtusöögiks tuli leppida poest ostetud lõhega.
06.07.2018 - Päev 8
Täna võtsime Monika soovil ette jalgsimatka Argo juurest Buerbreenile liustiku juurde. Suurem osa kilomeetritest tuli läbida mööda väikest autoteed. (garmini lehel täpsed andmed). Õige matka ronimine väga pikk ei olnud, aga see-est vaheldusrikas ja omamoodi - sisaldas metsas lambaradadel mägistel nõlvadel kõndimist, järsematest kaljunukkidest üles(alla) ronimist köie abiga, mägijõgede-ojade ületamist.
Ilm oli mõnusalt soe, aga üleval liustiku juures oli jäiselt külm ja tuuline. Päris liustiku peale ei saanud. Sellest lahutas meid suur mägijõe kärestik.
Tagasiteel läks päris tempokalt ning saime oma päevamatka tehtud ning jäi aega niisama ilusat sooja Norra suve nautida.
07.07.2018 - Päev 9
Käes oli laupäev ning meie eelviimane päev Oddas. Sellel päeval oli plaanis minna kalale fjordi peale, kuid kuna paati ei õnnestunud saada, siis läksime Monika, mina ja Argo sinnasamma teiselepoole tunnelit kai äärest püüdma.
Sel korral oli meil ka natuke kalaõnne. Landiga õnnestus mul tabada üks ilus Merikukk ning krevetiõngedega kai äärest saime kõik kätte inglise keeles kala nimega Ballan Wrasse. Mul tuli veel lisaks üks väike Saida ka.
Õhtul grillisime kõik kalad söögiks ära. Lisaks võttis Argo fjordist sinimerekarpe, mida me kodus keetsime. Proovisin ka mina esimest korda selliseid limukaid - jäin elama. Polnudki kõige hullem. Lisaks esimest korda proovimise teemale - proovisin ma kala püüdes ka krevetti. Kõlbas süüa küll, aga mitte päris minu maitse.
08.07.2018 - Päev 10
Sõid Oddast Kjeragbolteni mäe alla Lyseboteni kämpingusse.
Pühapäeva hommikul pakkisime oma asjad selleks korraks Argo ja Pille juures kokku. Enne ärasõitu läksime veel Argo töö juurest läbi ning Argo pesi meie auto puhtaks.
Edasi kulgesid järgnevad tunnid mööda mõnusaid mägiteid meie järgmise planeeritud vaatamisväärsuse juurde.
Algselt mõtlesin, et läheme ka Preikestolenile, kuid selleks oleks vaja olnud veel ühte lisapäeva, mida meil ei olnud.
Seega jätsime selle kõrvale ja suundusime Kjeragboltenile. Autotee sinna oli ikka korralik ekstreem ning mulle see meeldis.
Lühem variant oleks olnud sinna minna kasutades praami, kuid ei viitsinud hakata sellega jamama ning sõitsime üle mägede mööda väiksemaid teidpidi.
Lõpufinish ööbimispaika Lyseboteni kämpingusse tuli laskuda mööda serpentiine alla orgu fjordi äärde. Sellest leidub netiavarustes ka üks ilus pilt, millelt näha kui äge see ikka oli. Serpentiinid sisaldavad endas ka ühte tunneliga osa (eriti kitsas ja pime).
Kämping ise oli täitsa ok. Valisime jälle telkimisplatsi, mis maksis xx noki. Istusime kämpingu baaritelgis kus oli ka pinksilaud üleval ning tegime paar mängu ennem kui ära telki läksime.
Ilm oli juba läinud tuuliseks ning jahedamaks nagu ilmaennustus lubas. Fjordi poolt tulid sünged pilved järjest lähemale ning hilisõhtul ja öösel sadas vihma ja puhus korralik tormituul.
09.07.2018 - Päev 11
Hommik oli sombune ning tuult ka jagus. Kui siiamaani oli harjunud ~25 soojakraadiga ning Päikese ja vaikse ilmaga, siis nüüd jagus sooja max 10 kraadi - tuli soojemad riided välja otsida. Sõime kõhud täis ja pakkisime asjad kokku ning sõitsime mööda sama serpentiini mööda ülesse mäkke kust me eile tulime - see paistiski olevat ainuke tee siia (teine variant oleks praam).
Üleval mäe otsas oli korralik suur külastuskeskus ja autode parkla. Parkimine maksis xx noki. Matkarada algas kohe parkla juurest. Matkarada Kjeragbolteni kivirahnuni polnud küll kilomeetrites väga pikk, kuid ronida sai selle maa jooksul täie raha eest. Lisaks veel ülitugev tuul, mis puhangutena tahtis mäe pealt minema lennutada.
Nagu ikka Monika tuiskas kõige ees, mina järgmisena ning Marii proovis tempot hoida. Õnneks oli ka kergemaid lõike ning jõukohases tempos liikumine konti ei murdnud.
Kivirahnu juurde viis väike kanjoni tee kus jooksis lumesulavesi. Tuli päris palju seal ukerdada, et jalgu märjaks ei teeks. Lõpuks jõudsime kohale. Rahvast seal omajagu, kuid kivi peale pildi jaoks poseerima minejaid oli suht vähe - praktiliselt ilma järjekorrata, kuna tegu ikka paraja julgustükiga. Väike tasakaalukaotus või jala libisemine ning võis eluga hüvasti jätta. Mul ei olnud mõtteski, et ma sinna ei läheks - tuli lihtsalt ära teha. Peale minek tundus kõige keerulisem. Kivi peal seistes oli ruumi natuke rohkem niiet võis tunda ennast turvalisemalt. Samas nii ees kui taga laiutas all kuristik.
Kivi peal oli enamvähem ca 1m2 suurune pind kus sai seista, mitte rohkem. Seal olles tõmbas ikka korraliku vibra jalgadesse. Pole veel sellist asja kogenud. Õnneks sain sealt ilusti ka maha ronitud ning sai öelda Tehtud! Nüüd järgmiste kord. Marii keeldus sinna ronimast. Monika värises mis ta värises, aga võttis julguse kokku ja ronis ka sinna peale.
Kõva eneseületus inimeselt kes kardab kõrgust. Sõime natuke ja tegime veel mõned pildid ning asusime tagasiteele. Tagasiteel oli õnneks tõusumeetreid natuke vähem, kuid lihtsat polnud siin midagi. Tuli ikka omajagu ülesse ja alla ronida.
Matkaga ühelepoole jõudnud, liikusime oma selle päeva jaoks valitud telkimiskoha juurde, mis jäi siit (ca tunnise - täpsustada üle kaardilt) autosõitu kaugusele. Kämping oli väiksem ja tagasihoidlikum kui eelmised, kuid kõik vajalik oli olemas, et oma telk püsti panna. Kämping asus ühe jõe ääres. Sai siin ka lanti loobitud ning sain päris palju väikeseid forelle kätte, kuid suured jäid tabamata.
Ilm oli jälle soojemaks läinud ning õnneks suur äike läks ka meist mööda.
10.07.2018 - Päev 12
Ärkasin hommikul varem. Monika ja Marii veel põõnasid. Läksin veel forelli taga ajama, kuid saagiks jäid ainult tillukesed forellid. Neid siin ikka tohutult. Muud kala siin vist polegi.
Pakkisime asjad kokku ja liikusime Lõuna-Norra suunas kuni jõudsime otsaga Kristiansandi. Tegime kesklinnas paaritunnise jalutuskäigu ning sõime Mcdonaldsis kõhud täis. Edasi võtsime suuna vaikselt kodu poole kuna järgmine ööbimiskoht oli juba Rootsis Karlstadis (First Camp Karlstrad).
Sõit kulges mööda suurt teed Oslo poole. Liiklus oli parajalt tihe ning mida Oslo poole seda tihedamaks läks. Õnneks olid seal juba kiirteed ning sai teha päris kiiret sõitu koos kohalikega.
Tänane kämpingu koht oli ikka tõeliselt suur. Siin oli kämpareid ikka mitmeid sadu - terve suur väli täis. Teenindushooneid mitmeid jne. Me valisime jälle telkimisplatsi kus oli ~10 telkimise seltskonda. Ühed olid ka eestlased. Tegime seal veel omale priimuse peal õhtusöögi ning mängisime kaarte ning läksime ära magama.
11.07.2018 - Päev 13
Viimase reisipäeva hommikul panime asjad kokku - käisime pesus ning liikusime edasi Stockholmi poole. Tänase päeva plaanideks oli mõne ostukeskuse külastamine ning õhtuks õigeks ajaks sadamasse jõudmine.
Karlstadi ja Stockholmi vahel külastasimegi paari ostukeskust, sõime Burger Kingis. Poodidest saime kõik mõne uue riietuseseme või jalanõude poolest rikkamaks. Sadama ülesse leidmisega polnud probleeme.
Terve reisi ajal polnud Waze-iga mingeid probleeme. Juhatas kogu aeg igale poole ilusasti kohale.
Laevaks oli meil jälle Victoria I. Saime oma kajuti kätte ning tagasisõit Eestisse võis alata. Laeval jälgisime jälle show programmi ning võtsime niisama rahulikult.
12.07.2018 Päev 14
Kajut oli meil ilma aknata, seega me ei saanud üldse aru kas on juba hommik või ei - täielik kottpimedus. Nii sai magatud päris pikalt.
Enne Tallinnasse jõudmist veel kohustuslik poe ring laeval, et varustada ennast kõige hea ja paremaga ning nii olimegi peale 10.00-i hommikul Tallinnas.
See paarsada kilomeetrit Elvasse tundus nüüd täitsa tühine vahemaa, mida veel läbida oli jäänud.
